reede, jaanuar 21, 2005

dialoogid

Rahva tungival soovil lisandusid just Maali ja Kessu saksa keele dialoogide eestikeelsed tõlked:

I - "Kapis" (Im Schrank)
II - "Kummik" (Gummistiefel)

I - "Kapis" (Im Schrank)

M: Kop-kopp. Oled sa kapis?
K: Jaa, aga loomulikult. Ma olen vaimustunud!
M: Kui kaua sa kapis oled olnud?
K: Ma ei tea. Esimest korda olin ma siin 23ndal jaanuaril.
M: Muide, tunned sa mu ära?
K: Jaa, loomulikult. Sa oled Max Meier!
M: Ei, ma olen vaibapuhastaja. Ma tahan ka kappi tagasi tulla.
K: See on võimatu! Meil on kapis ummik. Praegu on meil siin mikihiir, vihmavari, õnnetuseohver...
M: Mis? Mis te seal teete? Mis toimub?
K: Mikihiirel on ribimurd. Tead sa kui palju maksab kanderaam?
M: See ei maksa 100 marka, ei maksa 90 marka, isegi mitte 80, mitte 70, mitte 60 marka. Mul on häbi seda otse öelda, aga see maksab ainult 50 marka! Ja see funktsioneerib!
K: Kahju küll... aga... täna me ei osta midagi!
M: Sa oled hull!
K: Mina? Ei ole... see on liiga kallis. Kas ma saaksin ehk kanderaami tasuta?
M: Aga müü oma kapp ära!
K: Minu kapp? Ei ilmaski! [otsustavalt] Minu kapp, minu mikihiir, minu vihmavari, minu õnnetuseohver - minu pruut ootab mind!
M: See on tõesti kohutav ummik. Niisiis - kuni järgmise korrani ja kõike head! Minu kapp ootab mind ka!
K: Kõike head, vaibapuhastaja!

II - "Kummik" (Gummistiefel)

K: [murelikult] Mul on häbi seda otse öelda, kuid ma mõtlen et ma olen kummisaabas.
M: Ärge muretsege! Mina olen psühholoog. Te võite mind usaldada.
K: Ma elan kapis, ma olen siin rahul. Kõik mu sõbrad on siin. Mul on mitu sõpra. (mikihiir, vihmavari, õnnetuseohver). Ma õpin Hallikassinise Kapi Ülikoolis. Ma õpin hüdroteraapiat.
M: Ah soo. Kui kaua te olete hüdroteraapiat õppinud?
K: Viis aastat.
M: Kas te oskate akordioni mängida?
K: Ei, aga ma mängin viiulit.
M: [kõlavalt ja kiirelt] Mina oskan kitarri mängida! Ma elan Tartus, Eesti suuruselt teises linnas! Tartu on üks imeline ja sõbralik linn! Ma olen neli aastat psühholoogiat õppinud, aga ma olen töötu. [uhkelt] Ma armastan eksperimenteerida! Kas tahaksite ühest eksperimendist osa võtta?
K: Miks ka mitte.
M: Rääkige enda päevast.
K: Hommikuti tõusen ma kell kuus. Siis ma söön hommikust. Kell seitse lähen ma tööle. Keskpäeval söön ma natuke. Pärastlõunati lähen ma kingapoodi ja flirdin teiste kummisaabastega. Ma jõuan koju kell üheksa ja vaatan telekat. Ma lähen magama kell pool üksteist.
M: Uute suundade järgi meditsiinipsühhoogias on teil piirialane isiksus. Palju õnne!
K: Ah soo. Mida see tähendab?
M: [evil laugh] See tähendab: teil on psühhoos. Me peame teid haiglasse panema.
K: Ei...!

[Tuleb meditsiiniõde ja veab K. minema]

M: [uhkusega]: Ma olen eeskujulik inimene. Ma kannan alati lipsu. [sosinal] (Ja aluspesu).