Illusioon

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, kuidas ansambel Sisters by Mistake kutsuti esinema 22. märtsil Sõbramajja. Koos selliste kollektiividega nagu Slide-Fifty ja The Sank.
Rohkem infot me esialgu ei saanud. Hakkasime veel kibedamalt proove tegema ja esinemiseks valmistuma.
Samal ajal külastasid mitmed meist näiteks Rada7 ning Planet foorumeid. Tavaliselt tekib vähemalt ühes neist foorumitest iga eesoleva kontserdi kohta mingi arutelu. Käesoleva kohta aga kummatigi ei tekkinud. Sisters by Mistake'i hakkas vaevama kuri kahtlus, mis süvenes veelgi, kui tuttavatega rääkides-arutades ei olnud keegi sellest üritusest midagi kuulnud.
Tegelikult me ei teadnud ise ka, mis üritusega tegu on. Oli ta küll TÜ Avatud Uste päevaga samal ajal, kuid see ei pruukinud midagi tähendada.
Vahepeal avastas Kariina veel Slide-Fifty kodukalt teate, et nad esinevat 1. aprillil koos Sisters by Mistake'i ja The Sank'iga. Tegu oli siiski väikese näpuveaga, nagu selgus kiirest kirjavahetusest Slide-Fifty Martiniga. Ning eelmisel õhtul selgus lõplikult, et esinemine toimub siiski 22. märtsil.

Nojah. Parem hilja, kui mitte kunagi.
Sel teisipäeval alustasime siis kell 16 prooviga, eesmärgiga jõuda, nagu vaja, kella 19-ks Illusiooni, kuhu kontsert oli sujuvalt nihkunud. See meil ka õnnestus. Välja arvatud minul, kes ma jõudsin 20 minutit hiljem, kuna oli kiirelt vaja ühele teatud lepingule üks teatud allkiri saada. See selleks. Kohapeal selgus, et kontsert ei hakka veel niipea, kuna kinos käis samal ajal film. Mis tähendas ka seda, et mingist soundcheckist pole juttugi.

Hunt väänaku...

Egas midagi, kolisime teisele korrusele ja passisime seal mingid poolteist tundi. Sõime, jõime ja ajasime juttu. Vahepeal käidi teatamas, et film enne kella üheksat ei lõpe, mispeale Kessu (meie viiuldaja) pidi lahkuma, kuna ta poleks muidu oma bussi peale jõudnud. Motivatsioon korralik live teha muudkui langes.
Mingil hetkel läksime alla tagasi, uurima, et kaugel asjalood on. Meile teatati, et veerand kümnest oleme laval, film või mitte film.

Mõeldud-tehtud. Kell 21.15 (mõni minut siia-sinna) läksime lavale ja ajasime pillid kurjaks. Esimese, sissejuhatava loo, tuntud rahvalaulu "Ketramas" motiividel, jõudsime edukalt ära teha. Nii kui ovatsioonid vaibuda jõudsid, mis ei võtnud just väga kaua aega, saime kino omaniku käest sugeda, et "let us finish the movie" ometigi. No kurat. Nagu meie oleks selles süüdi, et korraldajad ei olnud omanikuga ajakava paika pannud.
Tulime lavalt tulema ja läksime aru pärima, et kaua see film ometi kestab siis. Vastus: tegu on kell 19 alanud kolmetunnise armastusfilmiga.

*mentaalne blackout*

Veel 40 minutit ootamist, mis möödusid Rammsteini kuulates ja õlut rüübates.
Lõpuks ometi läksid kinosaali väravad valla ja terve 20-pealine (!!!) hord valgus sealt välja. Küsisime igaks juhuks veel üle, et kas NÜÜD on okei lavale minna. Oli okei.
Mina isiklikult olin selleks ajaks otsustanud, et ei lase eelnevast end morjendada. Teised vist ka, sest kokkuvõttes andsime üsna hea live (vähemalt minu subjektiivse arvamuse kohaselt). Väga mööda ka ei mänginud. Saundil polnud väga vigagi, võrreldes veel paari kohaga, kus me käinud oleme, nagu näiteks Warsteiner.

Muud eriti selle õhtu kohta rääkida polegi.
Ahjaa, The Sanki asemel esines Crashdaf hoopis, sest Sanki kidramehel pidada käsi kipsis olema. Crashdaf ei olnud midagi erilist. Esimene Deftones'i cover, mille nad tegid, oli isegi suht hea, aga ülejäänud lood kujunesid küllaltki üheülbalisteks.
Õhtu peaesineja Slide-Fifty, kes tegi juba lavaleminekust pompöösse show, meelitas lõpuks ka rahva lava ette. Eriti kaua ma neid kuulata ei viitsinud, surf-college-golf-misiganes-wannabepunk ei ole eriti mu maitse. Tulin siis tulema.

Koju jõudes ja kella nähes matsin viimasegi lootuseraasu järgmisel päeval biokeemia eksam edukalt ära teha.

uus trummar

aga meil oli täna proovis uus trummar, tauno nimeks. noh, tegelikult oli ta olemas juba enne pelgulinna esinemist, aga siis ma proovi ei jõudnud ja siis ta oli haige, nii et nägin teda alles täna. täitsa lahe tüüp, natuke noor ainult. lapsik? ei, seda vist päris mitte. noh, eks vaatab, mis sest asjast saab. liinat ikka keegi trummarina üle ei löö.